Photo @ internet


Huvitav, kas selle 30 aasta jooksul olen piisavalt palju siis ka targemaks saanud? ;) See aeg on minu jaoks igatahes nii piisavalt pikk, et ei meenu enam eriti need asjad, mis said kasvõi 20 aastat tagasi tehtud. Vaid üksikud killud tulevad vahest silme ette.

Ei tea kas see tuleb mul heas ettekujutusest vanemate poolt räägitud lugu endale silme ette manada või meenub see päriselt - aga Moskva Olümpiamängude Tallinn Regati olümpiatule puhusin mina ära ;) St ma olla siis (vaevu kahe aastane olles) uskunud, et see olin mina. Kuna ma olin jube väsinud sellest seismisest ja rahvamassist, et tahtsin ära koju. Aga enne ju ei saanud kui tuli oli kustunud. Nii ma olin isegi miskilt kõrvalseisvalt miilitsalt selleks puhuks abi palunud. Ja nagu võluväel mõni het hiljem ta kustuski.. :D

Üldiselt aga meenuvad Olümpiamängudega kõrged piirdetarad (noh need mis vööni ulatuvad täiskasvanutel, et järjekordi ohjes hoida) ja Pepsi suur silt miski putka katusel.

Seda olen ka täheldanud, et kui väiksena venis suvi ikka pikalt-pikalt, siis nüüd ei saagi aru, kui juba jälle on jõulud käes ;) Lumest (st selle puudumisest viimastel talvedel) ma parem üldse ei räägigi! Sügavasse (kohati 3m) kraavi, mis oli triiki täis, sai tol ajal vingeid koopaid ehitatud. Mööda jõge sai kilomeeter allapoole vabalt jää peale tekkinud lumekihil suusatatud. Aga kus sa nüüd näed üldse mingit lund?

Suviti viibisime enamuse ajast tatikatena vaid ujumisriiete väel väljas ja iga päev sai jões (kus on enamasti külmem vesi kui järves või meres) ujumas käidud. Praegu meenuvad vähesed päevad, mil üldse kuskile välisveekogus saab supeldud. Päikest saime nii palju, et kui üks suvi (millalgi põhikooli lõpus), oli olnud väga vihmane, siis paljud imestasid, et kas ma olen lõunas käinud või mis, et kust mul selg nii pruuniks on saanud (aga see oli aasta varem saadud päevitus).

Meenub aga see, kui kunagi miskis aeg veel enne Eesti iseseisvumist, sain kas kodust või AK'st või kuskilt teada, et on võimalus, et Eestil tuleb päris oma raha - siis oli esimest korda kui minu väikese lapse peas hakkas tekkima arusaam, et NSVL ei olegi ainuke alternatiiv meie jaoks. Olin alguses küll veidi pettunud, kui see raha ei loodud päris kohe lähimatel kuudel - olin ju harjunud, et kui miski pea tulema, siis kiirelt ja kohe :D Aga nagu praegu rahakotti vaadates võin tõdeda, siis kohal ta on :D Viimaste nn 'üleliigsete' rublade eest ostsime (oli vist) 100rbl/tk suurt Tupla shokolaadi. Kumbki meist vennaga, sai neid kohe mitu tükki.

Muutunud on paljut, aga samas nagu väga mitte midagi.. :D Päike tõuseb ikka idast ja loojub läände. Kevadele järgneb suvi ja siis sügis ja talv. Inimesed käivad ikka veel kahel jalal ning autod ei lenda vaid sõidavad mööda maad. Sajandi või poole tagused unistused übervingest tulevikust ei ole osutunud tõeks. Samas on tekkinud asju, mida keegi siis ei osanud ettegi aimata - näiteks internet. :D

Head vananemist teile kõigile.. sest tempo on meil ju sama ;)