Linnar Viik kirjutab täna omas blogis 'Aeglase aja nädalast', mis tegelt juba käib. nagu rusikas silmaauku kirjutasin samadest mõtetest nädal tagasi omas blogiski: Parkinson's Law: Work expands to..

et siis mitte ainult sel nädalal aga üldse.. pole vaja sellist hullu uhamist ja enda ning teiste tagantpiitsutamist.. ei kodus, tööl, liikluses, söömisel ja muusikakuulamisel samuti.. võtke rahulikult ja kuulake ning sööge rahulikult.. see annab hea enesetunde..

olen ise juba pikemat aega vahetanud deep house muusika (mis ei ole ka teab mis kiire ja agressiivne, aga siiski kaunis tempokas) new age muusika (chill otsast otsani) vastu ja pean mainima et hoopis teine tera on :) ning ka söömist olen püüdnud nautida as long as possible..

ega muidugi kohe ei õnnestu hoobilt rahuliku elurütmiga kaasa minna.. aga aeglaselt siit ja sealt asju muutes see siiski tuleb sinuni :D

siia otsa soovitan Ööylikoolis Fred Jüssi juttu: [.MP3 fail 48.8MB] Pealisülesanded, kus päris lõpus ta räägib ka just endale aja võtmisest ja pühendamisest. kuidas ta vahest läheb bussi või rongiga linnast eemale ja kuskile heinamaale ning heidab seal pikali ning vaatab pilvi samal ajal kuulates ümbritsevas rohus kõlavaid helisid.. ja nii ta seal siis lebab tundide viisi.. vaadates pilvi, kuulates loodushääli ja lihsalt olles ja mõeldes..

ja veelkord sama mõttetera mis ennemgi kirjutet: aega ei olegi kunagi, AEGA TULEB ISE VÕTTA!