just täpselt.. tema see oli - Chris Rea -, kes tänase esmaspäeva, mis kuidagi vaatamata ilusale ilmale väga ängistav oli, lõpuks peapeale pööras ja rõõmu.. puhast rõõmu täis külvas..

uskumatu kui mõnus võib olla üks kontsert, kus kõlaritest kostuv heli ei hävita kõrvakilesid vaid paneb nad õiges rütmis vibreerima ja tänu sellele jõuab ka muusika paremini kuulajani.

ja veel täheldasin et sel korral oli kuulajaskond väga haritud, st kui ikka oli lugu mis oli rahulik ja vaikne siis rahvas kuulas seda, mitte ei kisanud selle vahele ja peale. jah äratundmisrõõmu hõikeid oli, aga see käibki asja juurde. hea oli kohe sellel kontserdil olla. ja saal oli ikka korralikult täis ka.. samas mitte niipalju et küünarnuki tunne ribide vahel tunda annaks.. õhku oli ka peale inimeste seal kõvasti.. ja see oli hea.

Photo @ mlk.com