-- Thursday, April 27, 2006 --

Eestis: Osoonikihti kahandavaid aineid 50 korda vähem kui viis aastat tagasi!


ülimalt positiivne uudis!

ETV: Osooni kahandavate ainete kasutus on hoogsalt vähenenud
Eestis võeti 2005. aastal kasutusele 1,1 tonni osoonikihti kahandavaid aineid, mis on ligikaudu neli korda vähem kui aasta varem ja 50 korda vähem kui viis aastat tagasi.

Mullu võeti osoonikihti kahandavaid aineid kasutusele peamiselt tööstuslikes külmutusseadmetes ja olmekülmikute parandamisel (88%) ning väikeses koguses lahustina (9%), tulekustutusvahendites (2%) ja vahtplastide valmistamisel (1%), teatas statistikaamet.

Osoonikihile eriti ohtlikud ained on täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (freoonid-1), haloonid, tetraklorometaan ja metüülkloroform. Neid võeti 2005. aastal kasutusele 180 kilogrammi, mis on 2004. aastaga võrreldes peaaegu kümme korda vähem.

Osoonikihile vähem ohtlikud on osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (freoonid-2), mida võeti kasutusele 760 kilogrammi, kolm korda vähem kui 2004. aastal.

Külmutusseadmetes ja vahtplastide tootmisel kasutatakse osoonikihti kahjustavate ühendite asemel üha enam teisi, osoonikihile ohutuid ühendeid, mistõttu kahjulikke ühendeid on viimastel aastatel kasutatud oluliselt vähem.

1996. aastal ühines Eesti osoonikihi kaitse Viini konventsiooni ning osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga.

Thomas Mell
PS. tekkis idee: et soodustada positiivsete uudiste kirjutamist ja edastamist, anda välja igaaastane auhind Eesti Ajakirjanike Liidu poolt, enim positiivseid lugusid kirjutanud ajakirjanikule, ja ka parima positiivse loo kirjutanud ajakirjanikule. ja see võiks olla tõesti asine auhind, et nad ikka neid lugusid kirjutaks!

PPS. sai vastavasisuline mail ka EAL'i saadetud. Loodame parimat.

PPPS. ja et osoonikihile ja üldse loodusele head teha, siis tuletan jätkuvalt meelde RMK kampaaniat: Pane oma puu kasvama!
BC at /
0 Comments:

Post a Comment

........................................................................................................................................................................
.......................................................