Käisin eile Von Krahli Kinos dokumentaalifilmide eriprogrammi raames vaatamas palju kõmu ja vastukaja tekitanud filmi:


Vaata filmi YouTube keskkonnas (52min):


Avaldas ikka mõju küll. täiesti masendav, mis USA's tehti 50-60-70'ndatel aastatel ja mis oli täielise krahhi jaoks vundamendi ehitamine: KÕIK INIMESED KOLISIVAD LÄHEMALE LOODUSELE JA MAALE NING KAUGEMALE OMA TÖÖKOHTADEST - IGALE PERELE OMA MAJA! See aga ei vii mujale kui vaid kütuse tarbimise suurenemisele ja looduse hävitamisele. Muideks see on ka praegu meil käimas olev trend!

Nagu filmis väga osavalt oli öeldud: neid asumeid, mida nn. looduslähedusse ehitatakse nimetatakse selle järgi mille nad on seal samas ise hävitanud - kui nimeks on näiteks Metsatuka, siis pole seal metsast enam haisugi; kui nimeks on Hirvesalu, siis pole seal enam ühtegi hirve; kui nimeks on Rohuneem, siis pole seal ei rohtu ega neeme. Seda selle pärast, et arendustegevuse kõige kasumlikumaks pooleks on võimalikult palju sarnaseid maju odavalt üksteise kõrvale püsti ajada ja sel juhul jäävad need looduslikud väärtused ju ette.

Veel tõdeti filmis: lähi kümnenditel muutuvad need samad 'unistuste asumid' linnade lähedal paiknevateks slum'ideks, sest kütuse hindade kasvades hakkavad aina vähesemad inimesed jaksama maksta vajamineva kütuse eest, mida on tal vaja et sõita tööle ja sealt koju. ning kujuneb välja see, mis oleks pidanud juba ammu toimima - inimesed elavad, töötavad, toituvad, shoppavad ühes ja samas piirkonnas.

PS: Aga seni kuni esimesi laipu (nii otseses kui ülekantud tähenduses) veel ei ole, siis lastakse aga sellel unistuse lennata.

Photo @ Wikipedia


History! Future?