Ah et po­lii­ti­ku­tel ol­la mu­re ees­ti rah­va püsi­mi­se pä­rast? Ärge teh­ke nal­ja! Just lap­se­va­ne­mad on saa­nud vii­ma­se aja kär­be­te­ga teis­test roh­kem pih­ta.

...

Kõige­pealt läks isa­puh­kus: ta­su­li­ne kümnep­äe­va­ne isa­puh­kus jõus­tus 1. jaa­nua­ril 2008, aga ju­ba jaa­nua­rist 2009 see kao­ta­ti. Puh­ku­se­ra­haks maks­ti isa­de­le se­nist kesk­mist pal­ka, kuid mit­te roh­kem kui kol­me­kord­set Ees­ti kesk­mist.

...

Tä­na­vu lõpe­ta­ti 450-kroo­ni­se koo­li­toe­tu­se maks­mi­ne, mi­da maks­ti üks kord aas­tas õppeaas­ta al­gu­ses. Ei min­git jut­tu, et vä­hen­daks se­da toe­tust 5 või 8%, na­gu riik oma muid ku­lu­sid prae­gu pii­rab. Liht­salt ma­ha ja kõik. Kär­be 100%.

Tä­na­vu võis üks lap­se va­ne­ma­test (või last ülal pi­dav ini­me­ne) 2008. aas­ta tu­lust ma­ha ar­va­ta täien­da­va mak­su­va­ba tu­lu iga ku­ni 17-aas­ta­se lap­se koh­ta. 2009. aas­ta tu­lu koh­ta ra­ken­da­tak­se (järg­mi­sest aas­tast) täien­da­va mak­su­va­ba tu­lu ma­haar­va­mist ala­tes tei­sest lap­sest. See­ga nüüd enam ühe lap­se pu­hul se­da soo­dus­tust ei saa. Taas mit­te kär­be 5 või 8%, vaid liht­salt kõik ma­ha.

...

Se­ni kus­tu­tas riik osa­li­selt õppe­lae­nu va­ne­ma­tel, kes kas­va­ta­sid ku­ni viieaas­tast last. Neil, kel­le pu­hul see ju­ba keh­tis, toe­tus jät­kub. Ala­tes 1. juu­list aga uu­si õppe­lae­nu kus­tu­ta­mi­se saa­jaid enam ei li­san­du. Kär­be 100%.

Pi­sut väik­sem, aga siis­ki mär­ga­tav kao­tus lap­se­va­ne­ma­le on tu­le­vi­kus ka see, et hool­dushüvi­tist maks­tak­se hai­ges­tu­nud lap­se va­ne­ma­le esi­me­sest päe­vast ala­tes mit­te enam 100% na­gu se­ni, vaid 1. juu­list ala­tes 80%. Vaid va­ne­mahüvi­tis on jää­nud ke­nas­ti pai­ka. Põhimõtte­li­selt tu­leb tun­nus­ta­da Re­for­mie­ra­kon­na vi­sa võit­lust vä­he­malt nen­de noor­te pe­re­de sis­se­tu­le­ku säi­li­ta­mi­se eest. Ehk­ki hüvi­ti­se sel­gi aas­tal tõus­nud ülem­pii­ri lau­sa dog­maa­ti­li­ne puu­tu­ma­tus te­ki­tab teis­te toe­tus­te taus­tal küsi­mu­si.

...

Mõne tei­se par­tei soov kär­pi­da va­ne­mahüvi­ti­se ülem­pii­ri ko­he hoo­bilt poo­le väik­se­maks oleks jäl­le ol­nud süga­valt eba-pro­port­sio­naal­ne lõige. Miks peaks just noor­te pe­re­de õigus­ta­tud oo­tu­se­le kir­ve­ga kal­la­le mi­ne­ma, sa­mal ajal kui muid rii­gi ku­lu­sid kär­bi­tak­se ik­ka kolm või viis või äär­mi­sel ju­hul ka­hek­sa prot­sen­ti?

...

Mõned üksi­kud näi­ted: üldi­ne va­lit­sus­sek­to­ri ee­lar­ve vä­hen­da­mi­ne 1,8%, pre­si­den­di kant­se­leil 0,3%, maa­va­lit­sus­te ku­lud vä­he­ne­sid 0,03%, toe­tus era­kon­da­de­le (lõpuks ome­ti jõuti ka sel­le­ni!) 5,9%.

...

Hu­vi­tav, mi­da oleks sel­le pea­le kost­nud omaaeg­ne kuu­lus suu­ran­ne­ta­ja Ai­no Jär­ve­soo, kes võit­les ju­ba pal­ju aas­taid ta­ga­si hoo­pis sel­le eest, et iga lap­se toe­tus tõuseks vä­he­malt 1000 kroo­ni­ni kuus? Pa­ra­ku on ühe lap­se iga­kui­ne toe­tus meil se­ni-a­ja­ni ik­ka vaid 300 kroo­ni.

...

Aga ko­ge­mus kin­ni­tab pi­gem, et kui üks pe­re­de­ga seo­tud toe­tus kok­ku­hoiuks kär­bi­tak­se, siis ei tu­le ase­me­le tei­ne ja pa­rem. Ase­me­le ei tu­le liht­salt mit­te mi­da­gi. Ra­ha lä­heb mu­ja­le, täht­sa­ma­te ku­luar­tik­li­te au­ke lap­pi­ma.

...

Kas meil po­le­gi nen­de as­ja­de­ga enam mu­ret? Mis on Ees­ti rii­gis üld­se ek­sis­tent­siaal­sem küsi­mus kui ees­ti rah­va püsi­mi­ne? Paar prot­sen­ti ma­jan­dus­kas­vu või ka eu­ro saa­mi­ne po­le sel taus­tal ise­gi kõneväärt.

Labels: politics, statistics, varia