SULEV VALNER: Maa tuleb täita lastega…
EPL: SULEV VALNER: Maa tuleb täita lastega…
Ah et poliitikutel olla mure eesti rahva püsimise pärast? Ärge tehke nalja! Just lapsevanemad on saanud viimase aja kärbetega teistest rohkem pihta.
...
Kõigepealt läks isapuhkus: tasuline kümnepäevane isapuhkus jõustus 1. jaanuaril 2008, aga juba jaanuarist 2009 see kaotati. Puhkuserahaks maksti isadele senist keskmist palka, kuid mitte rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist.
...
Tänavu lõpetati 450-kroonise koolitoetuse maksmine, mida maksti üks kord aastas õppeaasta alguses. Ei mingit juttu, et vähendaks seda toetust 5 või 8%, nagu riik oma muid kulusid praegu piirab. Lihtsalt maha ja kõik. Kärbe 100%.
Tänavu võis üks lapse vanematest (või last ülal pidav inimene) 2008. aasta tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17-aastase lapse kohta. 2009. aasta tulu kohta rakendatakse (järgmisest aastast) täiendava maksuvaba tulu mahaarvamist alates teisest lapsest. Seega nüüd enam ühe lapse puhul seda soodustust ei saa. Taas mitte kärbe 5 või 8%, vaid lihtsalt kõik maha.
...
Seni kustutas riik osaliselt õppelaenu vanematel, kes kasvatasid kuni viieaastast last. Neil, kelle puhul see juba kehtis, toetus jätkub. Alates 1. juulist aga uusi õppelaenu kustutamise saajaid enam ei lisandu. Kärbe 100%.
Pisut väiksem, aga siiski märgatav kaotus lapsevanemale on tulevikus ka see, et hooldushüvitist makstakse haigestunud lapse vanemale esimesest päevast alates mitte enam 100% nagu seni, vaid 1. juulist alates 80%. Vaid vanemahüvitis on jäänud kenasti paika. Põhimõtteliselt tuleb tunnustada Reformierakonna visa võitlust vähemalt nende noorte perede sissetuleku säilitamise eest. Ehkki hüvitise selgi aastal tõusnud ülempiiri lausa dogmaatiline puutumatus tekitab teiste toetuste taustal küsimusi.
...
Mõne teise partei soov kärpida vanemahüvitise ülempiiri kohe hoobilt poole väiksemaks oleks jälle olnud sügavalt eba-proportsionaalne lõige. Miks peaks just noorte perede õigustatud ootusele kirvega kallale minema, samal ajal kui muid riigi kulusid kärbitakse ikka kolm või viis või äärmisel juhul kaheksa protsenti?
...
Mõned üksikud näited: üldine valitsussektori eelarve vähendamine 1,8%, presidendi kantseleil 0,3%, maavalitsuste kulud vähenesid 0,03%, toetus erakondadele (lõpuks ometi jõuti ka selleni!) 5,9%.
...
Huvitav, mida oleks selle peale kostnud omaaegne kuulus suurannetaja Aino Järvesoo, kes võitles juba palju aastaid tagasi hoopis selle eest, et iga lapse toetus tõuseks vähemalt 1000 kroonini kuus? Paraku on ühe lapse igakuine toetus meil seni-ajani ikka vaid 300 krooni.
...
Aga kogemus kinnitab pigem, et kui üks peredega seotud toetus kokkuhoiuks kärbitakse, siis ei tule asemele teine ja parem. Asemele ei tule lihtsalt mitte midagi. Raha läheb mujale, tähtsamate kuluartiklite auke lappima.
...
Kas meil polegi nende asjadega enam muret? Mis on Eesti riigis üldse eksistentsiaalsem küsimus kui eesti rahva püsimine? Paar protsenti majanduskasvu või ka euro saamine pole sel taustal isegi kõneväärt.
Labels: politics, statistics, varia
Post a Comment