Mina-sõnumite saatmine eeldab pealehakkamist, ent tavaliselt tasub see ennast ära. Et avaldada oma sisimaid tundeid, on vaja julgust ja sisemist kundlust. Ausa mina-sõnumi saatja riskib sellega, et teine õpib teda tundma sellisena, nagu ta tegelikult on. Ta avab ennast, muudab ennast "läbipaistvaks", paljastades oma inimlikkuse. Ta ütleb teisele, et on inimene, kes võib haavuda, piinlikkust tunda, ehmuda, pettuda, vihastada või heituda.

Paljastades oma tunded tähendab seda, et avate enda täielikult teisele inimesele. Mida ta nüüd minust arvab? Kas ta lükkab mu tagasi? Kas ta hakkab minust vähem lugu pidama? Sageli leiavad lapsevanemad, et neil on raske lastega lõpuni aus olla, kuna nad tahaksid nii väga eksimatud välja näha - nagu neil polekski nõrkusi, nagu nad polekski haavatavad, nagu nad teaksid ja oskaksid kõike. Paljudel vanematel on hoopis lihtsam peita oma tundeid sina-sõnumite taha, süüdistades last, selle asemel et näidata enda inimlikku palet.

Kui lapsevanemad ja lapsed õpivad üksteisega avatud ja ausad olema, pole nad enam ühe katuse all elavad võõrad. Lapsevanemad võivad rõõmustada, et nende laps on siiras, ja lapsed on õnnelikud, et nende lapsevanemad on siirad inimesed.

Labels: varia