-- Monday, May 17, 2010 --

Vanemad on inimesed, mitte jumalad.


Kahest inimesest, mehest ja naisest, saavad ühtäkki Lapsevanemad.

Selline muutus on kurb, kuna paneb lapsevanemad liigagi tihti unustama, et nad on endiselt inimesed kõigi oma vigadega, inimesed, kelle võimetel on piirid ja kelle tunded on eripalgelised. Unustades oma inimlikkuse, lakkavad nad lapsevanemaks saades sageli inimesed olemast. Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise, mida nad ka erinevatel eluhetkedel ei tunneks. Kuna nüüd on nad lapsevanemad, on neil kohustus olla midagi enamat kui lihtsalt inimesed.

See tohutu vastutuse koorem tähendab vastsetele lapsevanematele tõsist väljakutset. Nad tunnevad, et nende tunded peavad olema iga hetk samad, et nad peavad kogu aeg oma lapsi armastama, et nad peavad nendega tingimusteta nõustuma, et nad peavad kõrvale heitma enda vajadused ja need laste heaks ohvriks tooma, et nad peavad alati õiglased olema, ja ennekõike ei tohi nad teha vigu, mida tegid lapsevanemad neid kasvatades.

Kuigi head kavatsused on mõistetavad ja imetletavad, mõjuvad need lapsevanemaks olemisele pigem halvasti kui hästi. Inimlikkuse unustamine on esimene tõsisem viga, mida lapsevanemapõlve algul teha saab. Hea lapsevanem lubab endal olla inimene - tõeline inimene, kel on laste suhtes nii positiivseid kui ka negatiivseid tundeid.

Te ei pea isegi kogu aeg ühesugune olema, et olla hea lapsevanem. Te ei pea teesklema osavõtlikkust või armastust, kui te tegelikult nii ei tunne. Samuti ei pea te kõiki oma lapsi ühepalju armastama. Ja lõpetuseks - te ei pea koos abikaasaga laste vastu ühisrinnet moodustama.

Oluline on, et te õpiksite aru saama, mida te tunnete.

dr.Thomas Gordon
"Tark lapsevanem"

Labels:

BC at /
0 Comments:

Post a Comment

........................................................................................................................................................................
.......................................................