Keegi ütles, et “Magnus” ei paku lahendusi. Ei saagi pakkuda, sest iga elu on unikaalne. Lahenduse peab leidma igaüks ise. Film peab panema mõtlema, et olla üle oma egost ja elada rohkem oma kallitele.

Helsingi on energiatarbimise vähendamise eesmärgil asunud võitlusesse valglinnastumise vastu, tuues üha enam inimesi elama kesklinna, rääkis III Läänemeremaade Energiadialoogil Gordon Douglas Helsingi linnaplaneerimise osakonnast.

„Inimesed ei taha ju iga päev poolteist tundi tööle sõita,“ ütles Douglas, kelle sõnul teeb Helsingi suuri ümberkorraldusi linnaplaneerimises, et ehitada juurde hulk kortereid keskklassile kesklinnas elamise võimaluse pakkumiseks. Sellega püütakse takistada Helsingist nii ida kui lääne suunal kulgevat valglinnastumise probleemi. Helsingi idee seisneb selles, et inimese elukoht ja töökoht on üksteise vahetus läheduses, mis kaotab vajaduse omada autot ning sellega linnatänavaid ummistada. „Me toome inimesed töökohale lähemale ja saavutame sellega energiasäästmise,“ märkis Douglas.

Küsimusele, kuidas kavatseb Helsingi suure hulga juurde tulevate majade korral parkimiskohtade probleemi lahendada, vastas Douglas: „Ei kavatsegi, sest me tahame vähendada autode arvu inimese kohta.“

Veel soovitas mees Tallinnal Helsingist eeskuju võtta ja linna kujundamisel lähtuda eelkõige energiasäästlikust planeerimisest ja mitte lasta kinnisvaraarendajatel ehitada maju sinna, kuhu nemad soovivad. „Tallinn peaks Soome eeskujul Põhjamaadele iseloomulikku heaoluriigi kultuuri jätkama,“ sõnas ta.

Douglase sõnul on Helsingl kavas ehitada juurde 35% uusi metrooliine.

Eluküsimus.

Kui ollakse ainult vastu,
ei olda kellegi poolt,
ometi on meil pilved
ja valgus mõlemalt poolt

Minus on õelad mõtted,
õieta, varreta,
ime, et ainult nendest,
veri ei tarreta.

Meile on palju antud,
ikka oleme nõutud.

Näha seda, mis elav,
on seda palju siis nõutud?

Riigikohus tunnistas kehtetuks ühistranspordiseaduse ning väärteomenetluse seaduse sätted, mis lubavad riigile kuuluvat karistusfunktsiooni delegeerida edasi eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
Konkreetsemalt lubasid need seadusesätted eraettevõtetel väärteomenetluse korras karistada ühistranspordiseaduse rikkujaid, teatas riigikohus.

Vaidlus algas mullu märtsis, mil AS Ühisteenused piletikontrolör karistas isikut rahatrahviga, kuna tal ei olnud ette näidata sõiduõigust tõendavat dokumenti. Sõitja polnud jõudnud kontrolli hetkeks veel piletit komposteerida.

Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses tõstatati muuhulgas küsimus, kas kohtuvälise menetleja ülesannete delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule on kooskõlas põhiseadusega.

Riigikohus nõustus oma otsuses, et nii kriminaal- kui ka väärteomenetlus kujutavad endast riigivõimu ühe alaliigi – karistusvõimu – teostamist ja et tulenevalt põhiseadusest tuleb riigivõimu, sealhulgas karistusvõimu, teostada üksnes põhiseaduse ning sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Ehkki ühistranspordiseadus seda küsimust reguleerib, tuleneb AS-i Ühisteenused tegelik volitus kohtuvälise menetlejana hoopis Tallinna linnaga sõlmitud halduslepingust. "Juba ainuüksi lepingu nimetusest tulenevalt on halduslepinguga põhimõtteliselt lubatav delegeerida eranditult vaid täitevvõimu sfääri kuuluvaid haldusülesandeid. Karistusvõimu ning sealhulgas süüteomenetlust oma terviklikkuses – koos võimaliku kohtumenetlusega – ei saa aga käsitada (tavalise) haldusülesannete täitmisena," kirjutab riigikohtu üldkogu oma otsuses.

AS-ile Ühisteenused karistusfunktsiooni delegeerimine on Riigikohtu arvates põhiseaduse vastane aga ka teisel põhjusel.

Nimelt ei saa riigivõim eraõiguslikule juriidilisele isikule delegeerida neid ülesandeid, mida põhiseaduse mõtte kohaselt kohustub täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu tuumikfunktsiooni.

"Mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel ja sellise olukorra kujundamisel, mis peab vältima põhiõiguste põhjendamatut riivet," kirjutas üldkogu oma otsuses.